Cebud Akubet soojamüüri moodulid

CEBUD kasutab salvestusmoodulite valmistamisel uusima põlvkonna materjali – suure soojussalvestusvõimega tulekindlast šamottbetoonist keraamilist massi. Ainulaadne patendiga kaitsud koostis kaubandusliku nimetusega AKUBET võimaldab saavutada väga head soojussalvestamist ja -juhtivust materjali väikseima paisumise juures.

Võrreldes tavapärasest šamotist liitmikuga, mille tihedus on 1,7–2,1 kg/dm3, on AKUBETist moodulitel tihedusega ~2,85 kg/dm3enam kui 50% suurem soojusladestusvõime, ühtlasi aga suurepärane soojustagastus ja ebatavaline püsivus. Just need kolm ühes materjalis ühendatud omadust eristavad AKUBETi teiste šamottide ja hariliku tulekindla betooni hulgas. Sellest materjalist vormitud ülipüsivad kompaktsete mõõtmetega küttemoodulid võimaldavad ehitada nägusaid ja samas väga tõhusaid küttepindu, soojusvaheteid ja nn sooje kaminakeresid, mille kasutegur 20 kg küttekoldesse laaditud puidu energiatagastuse puhul on koguni 80–90%, andes mõneteistkümne tunni peale jagatuna koguni kuni 70 kWh soojust.

Sellise kaminahju kaal küündib sageli 2000 kg-ni, tänu millele on võimalik ära kütta isegi 200 m2 suuruse pindalaga maja, ja seda keskmiselt kahe puusületäiega ööpäevas. Keraamilised soojussalvestusmoodulid võimaldavad soojusvahetit väga kergelt, lihtsalt ja kiiresti paigaldada. CMA sisekuju tasandab tänu äralõigatud nurkadele mittevajalikud takistused, mis hõlbustab märgatavalt heitgaaside väljavoolu. CMA süsteemis on võimalik peaaegu suvaliselt vormida heitgaaside väljavoolu süsteemi ja kogu soojusvaheti kuju.

CMA süsteemi soojusvaheti suurus arvutatakse välja lihtsa

põhimõtte järgi: 1 kg koldes põletatavate kuivade puude kohta

võetakse 70–130 kg soojussalvestusmassi (esimene ja järgmine

puusületäis). Sellise suhte juures kõigub kogu kaminahju (ehk kolde –

küttesüdamik koos keraamiliste soojussalvestusmoodulitega) kasutegur

80–90% vahel. Kui 770 kg kaaluva AKUBETist soojussalvestusmassi

juures suurendada koldesse laaditavat puidusülemit 11 kg võrra,

võimaldab süsteem suurendada soojustagastust enam kui kolmkorda

ja pikendada soojuskiirgusperioodi 8–12 tunnini.

Seda näidet illustreerib 18st CMAst koosneva väga tüüpilise süsteemi

skeem (11 kg põlemine annab lisaks 35–38 KWh jagatuna mõneteistkümne tunni peale). Sealjuures ei vähene põlemise ajal koldesse juhitava õhu hulk, mistõttu ei ole häiritud põlemisprotsessi korrapärane ja keskkonnasäästlik toimimine. Lühikese põlemisajal jooksul (1–2 tundi) koldes toodetud väga suur hulk energiat juhitakse otse soojusvahetini, mis tagastab selle, enne kui see korstnasse läheb. Heitgaasid jahutatakse temperatuurini suurusjärgus 130–200 °C, vaheti massis sisalduv heitgaasidest saadud soojus aga kiiratakse ühtlaselt välja pika aja jooksul (8–12 tundi) hulgal, mis on kohandatud vastavalt maja soojustarbele sel ajal. Sel moel välditakse kaminas tule tegemisega ruumide ülekütmise efekti, mis suurendab märgatavalt kaminahju kasutusmugavust.